Juureravi

Kui sügava hambaaugu, hamba murdumise või trauma tõttu pääsevad bakterid hamba pehme eluskoe ehk hambapulbini, sureb see tasapisi. Valu võib olla kas äge ja pidev, tekkida midagi hammustades ja mäludes või hammaste kokkupuutumisel liiga kuuma või külma joogi ja toiduga. Kuna surnud hamba pulbis vereringe puudub, ei jõua sinna ka organismi kaitsekehad. Reeglina pesitsevad just sellise hamba õõnes ja närvikanalites pisikud ning ravi eesmärgiks ongi puhastada ja täitajuurekanalid.

Juurekanaliravi tehakse siis, kui hammas ei suuda enam ise paraneda. Ilma ravita muutub infektsioon üha ulatuslikumaks ja hammas võib laguneda.

Mõnikord arvatakse ekslikult, et odavam on lasta surnud hammas välja tõmmata. Paraku hakkavad väljatõmmatud hamba kohale nihkuma naaberhambad ja hambumus halveneb (nii hammaste välimus kui mälumisomadused). Tavaliselt tuleb puuduv hammas lõpuks kas implantaadi või sillaga asendada, mis läheb oluliselt rohkem maksma kui juurekanaliravi. Seega tasub esmalt ravida juurekanalit.

Juurekanal on hambajuures asuv peenike kitsas käik, milles kulgevad hamba närvid, veresooned ja lümfisooned. Juurekanal ulatub hambakrooni keskosast kuni juuretipuni. Olenevalt juurte arvust võib hambal olla kuni kuus juurekanalit.

Esimesel visiidil juurekanalid tavaliselt puhastatakse ja laiendatakse. Seejärel pannakse hambasse antibakteriaalne ravim ja suletakse hambaõõs tihedalt ajutise täidisega.

Olenevalt hamba juurepõletiku iseloomust võib juureravikuur kesta kuni kolm visiiti. Kui haigussümptomid on taandunud, suletakse kanal lõplikult juuretäidisega ning taastatakse kroonidefekt. Suure krooonidefekti korral toestatakse täidist spetsiaalse postiga ja valmistatakse hambakroon, mis taastab hamba tugevuse ja vastupidavuse ning annnab kauni välimuse.

Mis täpselt toimub juureravi visiidil?

Juureravi visiidid kestavad tavapärasest kauem, seega tuleks iga külastusepuhul kuni kaks tundi aega varuda.

Juureravi tehakse tuimastusega ning hambale asetatakse kofferdam, et hammas ei puutuks väliskeskkonnaga kokku. Kofferdam on kummist abivahend, millest on kasu nii patsiendile kui arstile. Mõlemad saavad protseduuri ajal end rahulikult tunda ja kvaliteetset hambaravi nautida, sest:

– hambapuurimise vesi, puru ega kibedad ravilahused, millega juurekanaleid loputatakse, ei satu suhu;

– sülg ja selle bakterid ei kogune vahepeal suud puhates hambasse;

– kui hambaarstil juhtub mõni väike instrument käest libisema, ei jõua see patsiendi kurku.

Pärast kofferdami pealepanekut eemaldatakse vana täidis ja puhastatakse hammas kaariesest. Mõnikord võib juureravi arst paluda hambaarstil eelnevalt vana lekkiv/ebakorrektne täidis välja vahetada, et saaks alustada tööd juurekanalitega. Hambakrooni taastamiseks asetatakse uus täidis.

Kui hammas on väljast bakteritest puhastatud ja korrektselt taastatud, avatakse juurekanal(id).

Juurekanaleid puhastatakse nii mehaaniliselt kui keemiliselt. Mehaanilist puhastust tehakse spetsiifiliste väikeste instrumentidega. Keemiliseks puhastamiseks kasutatakse desinfitseerivaid loputuslahuseid ja ravimeid.

Tehtud tööd kontrollitakse eri aparaatidega, mis näitavad juurekanali läbitavust ja pikkust, ning vajadusel tehakse ka röntgenpilte.

Hambadiagnoosist olenevalt asetatakse juurekanalitesse pärast puhastamist-laiendamist ravim ja ajutine täidis või täidetakse võimalusel juurekanalid ja hambale asetatakse päristäidis.

Juurekanalite täitmiseks kasutatakse materjalina enamasti gutapertši. See on kummitaoline aine, mis sulgeb kuumutamisel juurekanalid küll tihedalt ja väldib seega mikroobide ligipääsu, kuid saab vajadusel hiljem juurekanalist kergesti eemaldada.

Kui juurekanalid on täidetud, asetatakse hambale täidis või klaasfiiberpost hamba toestuseks ning hammas valmistatakse ette kroonimiseks.

Pärast juureravi visiiti võib esineda kuni mitmepäevast valulikkust.

Õnnestunud juureravi prognoos on hea

Ulatuslikumate juuretipu piirkonna luuliste muutuste paranemist kontrollitakse hiljem korduvalt röntgenülesvõtete abil: esimene kontroll tehakse 6 kuud hiljem (vaadatakse dünaamikat), siis aasta pärast ning seejärel iga poole aasta tagant kuni 4 aasta vältel.

 
Juureravi teostas: dr. Stella Ambardanian

Kui põletikukolle juuretipu ümber ei ole hea raviga taandunud, siis eemaldatakse põletikuline kude juuretipuoperatsiooni käigus.

Juhul kui juureravi ei õnnestu ning põletikukolle ei parane, tuleb hammas eemaldada ning asendada implantaadiga.

Vaata lisaks Eesti Hambaarstide Liidu poolt koostatud detailset infolehte juureravi kohta (pdf).